10 aastat Tõrva Raadiot: Berit Vaim, talv 2015

 

Teve Rajamets meenutab: “Kuna öösiti olid ka mõned raadioliikmed vahepeal stuudios, siis nad ikka rääkisid, kuidas nad midagi kuskilt kuulsid. Kaasa ei aidanud ka see, et meile andsid hoogu juurde nii noorteka töötajad kui ka üks lapsevanem, kes rääkis, et seal vanas koolis oli hirmsaid asju juhtunud.“

 

Ja siis toimus ka midagi, mis kõiki asjaosalisi vägevalt vapustas. Teve Rajamets jätkab: “Ühel ööl kõlas Hardo Adamsoni autos, kui ta Kevin Kangurit koju viis, keset muusika fraas “OLE HEA!”“. Hardo meenutuste järgi kõlas see lapsehäälega fraas ka väga valjult ja selgelt üle muusika, mistõttu tuli ehmatusest auto korraks pidurdada ning kuuldu üle aru pidada.

 

Järgmisel päeval ei uskunud Hardo ja Kevini juttu muidugi mitte keegi, arvati, et ajavad jälle puru silma nende hirmujuttudega. Siiski kinnitasid veel mõned raadioliikmed, et ka nemad kuulsid kummalist häält. Kuna aga seadusest tulenevalt peab kogu eetrisseminev raadioprogramm olema salvestatud, oli nende jutu õigsust võimalik kontrollida. Koos otsitigi välja tunniajane helilõik, avati helitöötlusprogrammis, kus visuaalselt sai näha, kuidas ühel hetkel keset muusikat on helitugevus järsku väga kõrgeks läinud. Kuulates seda helijuppi kõlas üle muusika lapsehäälne “OLE HEA!”.

 

Selle peale hüppasid ja kargasid kõik juuresviibijad, hirmujudinad üle selja jooksmas. Häält peeti kõne all olnud kummituseks, kelle nimeks sai Berit. Teve Rajamets meenutab: “Otsisime siis vastava helilõigu salvestusest välja ja kuulasime seda kohta. See on noortekeskuse turvakaamera salvestusest näha, kuidas kõik arvuti juurest eemale hüppasime. Kõik olid väga šokis.“

 

Šokk kestis küll vaid mõne hetke, sest peagi hakkasid taiplikumad toimunu sisu mõistma. See oli ju Riivo Pippari hääl, kelle jõululuuletused olid eelmistel päevadel eetris kõlanud. Selgus, et Rannar Parkil õnnestus eelmisel õhtul stuudios viibides kogemata Riivo luuletus üheks sekundiks käima panna ning sealt see fraas ka pärines: “päkapikk, ole hea…”

 

Hirmul on suured silmad ja kõrvad, mille läbi hakkab nende omanik kõiksugu asju paremini nägema ja kuulma. Igatahes jäi see hirmutunne kõlge nii mõnelegi ja põhjustas edasisi vapustusi, eriti kui mingil põhjusel tuli raadiostuudios üksi viibida.

 

“Oli jah väga hull. Sel hetkel räägiti sellest hästi palju. Fantaasia läks ilmselt tööle. Lihtsalt jällegi grupitunnetus ja -mõjutus. Väga paljud tundsid, et midagi oli. Ja see oli üks kõige kõhedamatest, sest keegi ei tahtnud noortekas üksinda olla. Reaalselt. Minul oli ka… Ja siis oligi niimoodi, et ma olin õhtul üksinda stuudios ja kuulen enda kõrvalt, et keegi räägib midagi. Ja ma ei suuda siiamaani ära seletada, mis asi see oli.” (Karl Kirt, Tõrva Raadio päevavöönditoimetaja)

 

“Andra ütles ka, et ta oli stuudios, Skype’is oma kutiga ja siis ta kutt küsis: “Noh, kes sul seal kõrval käis korra?”. Siis Andra oli: “Ei, kedagi…”. Vahepeal pani Hardo isegi vaimukaamera ülesse, kui keegi liigub siis võtab kohe videopildile. Vaimu sinna peale ei jäänud.” (Margo Metsoja)

 

Kummitus Beritit keegi ilmselt ei kohanud, kuid pole välistatud, et siiamaani tunneb nii mõnigi raadioliige Patküla koolimaja ees kerget hirmu. Siiski on ta Tõrva Raadio folkloori mõjutanud nii tugevalt, et paar raadioperioodi hiljem tuli maailma esmaettekandele raadioteater pealkirjaga “Beriti saladus”, mis peegeldab ka eelkirjeldatud õudusemotsioone. Hetkel on Berit Vaim Tõrva Raadio maskott ja tubli öövalvur, kes mängib öösiti kõige paremat muusikat ning aeg-ajalt postitab üht-teist oma Facebooki seinale.”

 

Beritit võis kohata ka 2024.

aasta juunikuus Tõrva

 kodukohvikute päeval Tõrva Raadio Mõrvaraadio Kõrtsis, seega on ta siiani suur osa Tõrva Raadio elust ja olust.

 

Kuula öösiti Tõrva Raadiot ja ehk kuuled teda mõnikord eetris sosistamas…